Hobilabor

Tun­dub, et Mike Estee on lahen­da­nud kuus­jalg­sete robo­tite hin­na­prob­leemi. Tee robot liht­salt lai­ne­pa­pist. Mike’i sõnul läks sel­lise roboti ehi­ta­mine talle maksma alla $100. Tule­mus on igal­ju­hul vägev ja eriline.

Vaata veel kind­lasti Mike’i port­foo­liot ja blogi.

Lei­tud Makezine kaudu

Kes veel vii­mast Müü­ri­lehte pole luge­nud, siis seal on jälle sees meie väike juhen­di­nurk. See kord ehi­tame robotmutukat.

Sama pro­jek­tiga käi­sime ka Robotex’il. Väike video sel­lest käi­gust ka…

(Video fil­mis ja mon­tee­ris Herkko)

Open Source Eco­logy on käi­nud pika maa ja tei­nud tubli töö, et pro­to­tüü­pida ja val­mis ehi­tada arves­ta­tav komp­lekt ava­tud läh­te­koo­diga põllutöö- ja ehi­tus­ma­si­naid. Nende hul­gast võib leida trak­tori, tel­lis­kivi ahju, tuu­le­ge­ne­raa­tori, kopa, 3d prin­teri, 3d skän­neri, lei­va­küp­se­tus­ahju, tse­mendi segaja jne.

Alga­tuse tuu­mi­kidee seis­neb, masi­nate ise ehi­ta­mises koha­li­kest mater­ja­li­dest, mis tähendab üht­lasi seda, et neid on odav kokku panna ning kerge parandada.

Kõik mater­ja­lid masi­nate kohta leiab nende wikist. Nagu neile ise meel­dib öelda mahub ühele DVD’le terve tsi­vi­li­sat­siooni alus­ta­mise komplekt.

Lei­tud Makerzine’i kaudu

Niklas Roy on taaselus­ta­nud ühe igati ägeda musit­see­ri­mis­vi­dina kont­sept­siooni. Nimelt val­gus­tund­liku pliiat­siga CRT ekraa­nil joo­nis­ta­mise ning selle abil muu­sika ja visuaalide tegemise.

Pro­jekti, skeemide ja muu kohta loe täp­se­malt Niklase lehelt ning tema teisi pro­jekte vaata siit.

Lei­tud Hac­ka­day kaudu

Have­lock Veti­nari (ka lord Veti­nari, isand Veti­nari, pat­riits Veti­nari) on Terry Pra­tc­hetti poolt välja mõel­dud Ket­ta­maa­ilma tege­las­kuju, Ankh-Morporki linna valit­seja. Veti­nari tege­las­kuju esi­neb pea­aegu kõi­gis Ket­ta­maa­ilma raa­ma­tu­tes, mille tege­vus toi­mub Ankh-Morporkis.

Veti­nari oote­ruumi sei­nal oli kell, mis näi­tas küll õiget aega, kuid mille sekun­di­seier tik­sus eba­üht­la­selt teki­ta­des sedasi kella jäl­gi­jas sega­dust. Kella ohvri jaoks tun­dub aeg vahest lii­ku­vat väga aeg­la­selt või siis just väga kiiresti.

Tege­mist on siis kel­laga, mis on saa­nud raa­ma­tu­kaante vahelt välja ja trans­for­mee­ru­nud fikt­sioo­nist tegelikuseks.

Kella enda skeem on asen­da­tud PIC mik­ro­kont­rol­leriga, mil­lega lii­gu­ta­takse sekun­di­seie­rit 0-4 korda sekun­dis. Näi­line suva­li­sus kor­dub 32 sekundi jook­sul ja selle ajaga lii­gub osuti 32 korda.  See on pii­sa­valt pikk aeg, et ei mär­gata kor­dust, ning hoiab seda väl­jas 60 sekundi tsüklist.

Kui soo­vid ise endale sel­list kella ehi­tada siis täp­sema juhendi leiad siit.

Lei­tud Hac­ka­day kaudu.

See kord oleme jälle ole­mas Uue Maa­ilma täna­va­fes­ti­va­lil lau­päe­val (3. sep­temb­ril) kell 13.00-18.00. Eel­re­gist­ree­ri­mine toi­mub aad­res­sil isetegemine@uusmaailm.ee.

See kord ehi­tame kodus­tele poti­tai­me­dele väi­kese sen­sori, mis mulla kuiva­des sel­lest tulu­ke­sega märku annab. Koha­peal saab meis­ter­dada ja joota elekt­roo­nilisi kom­po­nente kokku. Eel­ne­vat joot­mise koge­must ei pea olema ja töö­tuba on tasuta.

Fes­ti­va­lilt saab endale jupid koos inst­rukt­sioo­niga kaasa ka osta.

Kes tahab kohe meis­ter­dama hakata, siis saab kohe ka inst­rukt­sioo­nid alla laa­dida siit (pdf)!

Üht­lasi võite inst­rukt­sioo­nid leida vii­ma­sest Müü­ri­le­hest koos pika artik­liga meist!

Tacit on Grat­hio Labs’is välja töö­ta­tud abi­mees pime­da­tele, mille abil on või­ma­lik “näha” ümb­rit­se­vat kesk­konda. Sea­del­dise töö­põ­hi­mõte on võrd­le­misi lihtne. Käe külge on pan­dud kaks sona­rit, mis mõõ­da­vad objek­tide kau­gust sen­sorist. Mida lähe­mal on objekt, seda suu­re­mat sur­vet aval­dab üks kahest ser­vost käele.

Midagi sar­nast on teh­tud ka enne, aga sona­rit olid pan­dud pea külge, ning taga­si­side tuli nende samade sen­sorite juurde pan­dud vib­rade abil.

Lei­tud Hack a Day kaudu

Käi­sime  eel­mine nädal Võru­maal põhi- ja kesk­kooli taseme teh­nika ja infor­maa­tika õpe­ta­ja­tele tut­vus­ta­mas Ardui­not. Võib isegi juh­tuda, et lähi­tu­le­vi­kus haka­takse Lõuna-Eestis põhi- ja kesk­kooli tase­mel õpe­tama Arduino baasil robo­tite ehitamist.

Esi­me­ses osas tegime kiire sis­se­ju­ha­tuse mis Arduino on ja mis sel­lega teha saab. Vaata­sime näi­teid ja endalgi oli paar vidi­nat kaasa võe­tud. Tei­ses osas panid kõik käed ise külge ja proo­vi­sime mõned liht­sa­mad näi­ted LED’ide, potent­sio­meet­rite ja val­gus­se­sen­sori­tega läbi teha.

Jäime ise töötoaga väga rahule! Kõik olid väga tore­dad ja tun­dus, et huvi teema vastu on suur.

Esi­m­ese osa pre­sen­tat­siooni näeb siit…

P.S.
Kah­juks unus­ta­sime ise koha­peal pilte teha. Kui kel­lelgi on pilte siis palun saatke meile ka info@hobilabor.ee

Foto: Karl Erik Leik

Vahel on vaja luua sead­meid ja pro­to­tüüpe, kus riist- ja tark­vara hästi ja liht­salt koos toi­miks. Kas on ole­mas liht­said plat­vorme, mil­lega saaks oma ideid katsetada?

Üks sel­line plat­vorm on Arduino - ava­tud läh­te­koo­diga elekt­roo­ni­line pro­to­tüü­pi­mise plat­vorm, mille kõige suu­re­ma­teks eelis­teks on tark­vara ja riist­vara liht­sus ning paindlikkus.

Loe edasi »

Väga tore alga­tus, mis aitaks viia Arduino ja selle prog­ram­mee­ri­mise ka väik­se­mate teh­ni­ka­hu­vi­lis­teni. Tege­mist on veel aren­dus­jär­gus pro­jek­tiga, kuid ole­mas­ole­vad näi­ted on juba väga pal­ju­lu­ba­vad. Kui tahad ise ka Minibloq’ut toe­tada, siis kick­star­ter’i leiab siit.

Lei­tud electronics-lab kaudu