Hobilabor

Grupp UPenni inse­ne­ri­tu­den­geid on eks­pe­ri­men­tee­ri­nud neli­tii­vi­kute kasu­ta­mis­või­ma­lus­tega ning tei­nud neist väi­ke­sed muu­si­kud. Tule­mus on igal­ju­hul äge!

Lei­tud Makezine kaudu

Bart­ho­lo­mäus Trau­beck on ehi­ta­nud plaa­di­män­gija, mis vinüü­lide ase­mel män­gib läbi­lõi­keid puutüvedest.

Puu­tüve aas­ta­ringe ana­lüü­si­takse, et koguda infot nende tuge­vuse, pak­suse ja kasvu kohta. And­med on alu­seks gene­ree­ri­tud kla­ve­ri­muu­si­kale, mis on oma­korda ümber tõl­gen­da­tud vas­ta­vale heli­reale. Tark­vara ja riist­vara mää­ra­vad küll alus­reeg­lid kui­das heli tekib, kuid iga puu on siiski pii­sa­valt eri­nev, et heli­väl­jund oleks erinev.

– Tekst tõl­gi­tud pro­jekti lehelt.

Lei­tud Adafruiti blogi kaudu

Teeme väikse kok­ku­võtte vanast aas­tast. Hobi­la­bor on jõud­salt oma tege­mis­tes kas­va­nud ning tänada tuleb loo­mu­li­kult kõiki teid, kellele on meie tege­mised huvi pak­ku­nud ning kes on aktiiv­selt meie töö­tu­ba­dest osa võt­nud. Uuel aas­tal edasi uute ja suu­re­mate tegu­dega. Head vana aasta lõppu ja veel pare­mat uut aastat : )

5. Krii­di­rada jalgrattale

Cont­rail on sea­del­dis, mis aitab mär­gis­tada rat­ta­teid ja jalg­rat­tu­rite lii­ku­mist lin­nas. Tege­mist on sead­mega, mis ringi sõi­tes prit­sib teele kriidi ja vee vär­vi­list lahust jät­tes maha vär­vi­lise triibu läbi­tud tee­kon­nast.

4. Veti­nari kell

Veti­nari oote­ruumi sei­nal oli kell, mis näi­tas küll õiget aega, kuid mille sekun­di­seier tik­sus eba­üht­la­selt teki­ta­des sedasi kella jäl­gi­jas sega­dust. Kella ohvri jaoks tun­dub aeg vahest lii­ku­vat väga aeg­la­selt või siis just väga kii­resti.

3. Too­mase ehi­ta­tud joys­tick süntesaator

Väike 3 ossi­laa­toriga sün­te­saa­tor, mis on ehi­ta­tud joys­tick‘u sisse. Joys­tick‘u kan­giga saab muu­dab 2 ossil­laa­tori sage­dust ning kangi otsa pai­gu­ta­tud LDR’iga kol­man­dat (LDR – val­gus­tund­lik takisti).

2. Robot män­gib koeraga

Youtube’i kasu­taja LordLal0 on tei­nud video oma koe­rast ja robo­tist, kes suu­re­pä­ra­selt koos oska­vad män­gida.

1. Glo­baalse küla konstruktor

Open Source Eco­logy on käi­nud pika maa ja tei­nud tubli töö, et pro­to­tüü­pida ja val­mis ehi­tada arves­ta­tav komp­lekt ava­tud läh­te­koo­diga põllutöö- ja ehi­tus­ma­si­naid. Nende hul­gast võib leida trak­tori, tel­lis­kivi ahju, tuu­le­ge­ne­raa­tori, kopa, 3d prin­teri, 3d skän­neri, lei­va­küp­se­tus­ahju, tse­mendi segaja jne.

Have­lock Veti­nari (ka lord Veti­nari, isand Veti­nari, pat­riits Veti­nari) on Terry Pra­tc­hetti poolt välja mõel­dud Ket­ta­maa­ilma tege­las­kuju, Ankh-Morporki linna valit­seja. Veti­nari tege­las­kuju esi­neb pea­aegu kõi­gis Ket­ta­maa­ilma raa­ma­tu­tes, mille tege­vus toi­mub Ankh-Morporkis.

Veti­nari oote­ruumi sei­nal oli kell, mis näi­tas küll õiget aega, kuid mille sekun­di­seier tik­sus eba­üht­la­selt teki­ta­des sedasi kella jäl­gi­jas sega­dust. Kella ohvri jaoks tun­dub aeg vahest lii­ku­vat väga aeg­la­selt või siis just väga kiiresti.

Tege­mist on siis kel­laga, mis on saa­nud raa­ma­tu­kaante vahelt välja ja trans­for­mee­ru­nud fikt­sioo­nist tegelikuseks.

Kella enda skeem on asen­da­tud PIC mik­ro­kont­rol­leriga, mil­lega lii­gu­ta­takse sekun­di­seie­rit 0-4 korda sekun­dis. Näi­line suva­li­sus kor­dub 32 sekundi jook­sul ja selle ajaga lii­gub osuti 32 korda.  See on pii­sa­valt pikk aeg, et ei mär­gata kor­dust, ning hoiab seda väl­jas 60 sekundi tsüklist.

Kui soo­vid ise endale sel­list kella ehi­tada siis täp­sema juhendi leiad siit.

Lei­tud Hac­ka­day kaudu.

Igati äge klipp kõne­süsn­teesi võimalustest.

Gab­riel Pacior­nik on loo­nud moo­du­lite komp­lekti, mille abil saab kas­või kai­su­ka­rust roboti ehi­tada. Aju­deks on Plick’il Arduino Mini Pro. Tege­li­kult ei pea ainult robo­ti­tega piir­duma. Nagu näi­de­test näha võivad sel­li­sed vidi­nad olla päris töö­riis­ta­deks ka mujal. Plick on veel pro­to­tüübi jär­gus, kuid hoiame pöialt, et see jõuaks õige­pea ka tootmisesse.

Vaata lisaks http://plick-project.com/

Lei­tud Makezine kaudu

Käi­sime  eel­mine nädal Võru­maal põhi- ja kesk­kooli taseme teh­nika ja infor­maa­tika õpe­ta­ja­tele tut­vus­ta­mas Ardui­not. Võib isegi juh­tuda, et lähi­tu­le­vi­kus haka­takse Lõuna-Eestis põhi- ja kesk­kooli tase­mel õpe­tama Arduino baasil robo­tite ehitamist.

Esi­me­ses osas tegime kiire sis­se­ju­ha­tuse mis Arduino on ja mis sel­lega teha saab. Vaata­sime näi­teid ja endalgi oli paar vidi­nat kaasa võe­tud. Tei­ses osas panid kõik käed ise külge ja proo­vi­sime mõned liht­sa­mad näi­ted LED’ide, potent­sio­meet­rite ja val­gus­se­sen­sori­tega läbi teha.

Jäime ise töötoaga väga rahule! Kõik olid väga tore­dad ja tun­dus, et huvi teema vastu on suur.

Esi­m­ese osa pre­sen­tat­siooni näeb siit…

P.S.
Kah­juks unus­ta­sime ise koha­peal pilte teha. Kui kel­lelgi on pilte siis palun saatke meile ka info@hobilabor.ee

Circuit ben­ding ehk otse­tõl­kes voo­lu­ringi vää­na­mine tähendab madala pin­gega vidi­nate ümber ehi­ta­mist või kohan­da­mist vas­ta­valt oma soo­vile. Tava­li­selt val­mivad sel­li­sed sead­med katse-eksituse mee­to­dil ning on oma ette­ar­va­ma­tuse tõttu tun­tud müra­muu­si­kast (noise music).

Voo­lu­ringi vää­na­mise läbiv idee on päästa valla tootja poolt pii­ra­tud seadme või­ma­lu­sed ning luua läbi selle midagi täiesti uut.

Mida vää­nata?

Kõige levi­nu­mad vää­na­tud män­guas­jad on näi­teks Speak and Spell täh­tede õppi­mise män­gu­asi, Furby’d, Nin­tendo män­gu­kon­soolid ning kõik­või­ma­li­kud elekt­roo­ni­li­sed las­te­pil­lid. Üht­lasi vää­na­takse ka pro­fes­sio­naal­seid muu­si­ka­riistu. Näi­teks elekt­ri­ki­tarri effek­ti­plo­kid, trum­mi­ma­si­nad, sün­te­saa­to­rid jne (vaata näi­teid all videotest).

Furby

Loe edasi »

Oleme vii­mase aasta jook­sul kogu­nud kokku ins­pi­rat­sioo­ni­vi­deoid hackerspace’ide kohta, et kunagi ise ka meile üks tore leiu­ta­mise ja nokit­se­mise ruum teha.

Üldi­sed hackerspace’ide ins­pi­rat­siooni videod

Loe edasi »

Arduino (www.arduino.cc) on levi­nud üle maa­ilma nagu kulu­tuli. Kes veel ei tea, mil­lega tege­mist, siis hil­juti ilmu­nud doku­men­taal annab hea üle­vaate plat­vormi tek­ke­loost ja kasutamisest.

Arduino on ava­tud läh­te­koo­diga elekt­roo­nika pro­to­tüü­pi­miseks ette­näh­tud plat­vorm, mis põhi­neb paind­li­kul, liht­salt kasu­ta­ta­val riist-ja tark­va­ral. See on mõel­dud kunst­ni­kele, disai­ne­ri­tele, har­ras­ta­ja­tele ja teis­tele huvi­lis­tele, et luua inte­rak­tiiv­seid ese­meid või keskkondi.

Ardui­not ja tema sugu­lasi hak­kame tule­vi­kus käsit­lema kind­lasti ka rohkem.

Lei­tud Arduino blogi kaudu