Hobilabor

Open Source Eco­logy on käi­nud pika maa ja tei­nud tubli töö, et pro­to­tüü­pida ja val­mis ehi­tada arves­ta­tav komp­lekt ava­tud läh­te­koo­diga põllutöö- ja ehi­tus­ma­si­naid. Nende hul­gast võib leida trak­tori, tel­lis­kivi ahju, tuu­le­ge­ne­raa­tori, kopa, 3d prin­teri, 3d skän­neri, lei­va­küp­se­tus­ahju, tse­mendi segaja jne.

Alga­tuse tuu­mi­kidee seis­neb, masi­nate ise ehi­ta­mises koha­li­kest mater­ja­li­dest, mis tähendab üht­lasi seda, et neid on odav kokku panna ning kerge parandada.

Kõik mater­ja­lid masi­nate kohta leiab nende wikist. Nagu neile ise meel­dib öelda mahub ühele DVD’le terve tsi­vi­li­sat­siooni alus­ta­mise komplekt.

Lei­tud Makerzine’i kaudu

Tacit on Grat­hio Labs’is välja töö­ta­tud abi­mees pime­da­tele, mille abil on või­ma­lik “näha” ümb­rit­se­vat kesk­konda. Sea­del­dise töö­põ­hi­mõte on võrd­le­misi lihtne. Käe külge on pan­dud kaks sona­rit, mis mõõ­da­vad objek­tide kau­gust sen­sorist. Mida lähe­mal on objekt, seda suu­re­mat sur­vet aval­dab üks kahest ser­vost käele.

Midagi sar­nast on teh­tud ka enne, aga sona­rit olid pan­dud pea külge, ning taga­si­side tuli nende samade sen­sorite juurde pan­dud vib­rade abil.

Lei­tud Hack a Day kaudu

Igati äge klipp kõne­süsn­teesi võimalustest.

Oleme vii­mase aasta jook­sul kogu­nud kokku ins­pi­rat­sioo­ni­vi­deoid hackerspace’ide kohta, et kunagi ise ka meile üks tore leiu­ta­mise ja nokit­se­mise ruum teha.

Üldi­sed hackerspace’ide ins­pi­rat­siooni videod

Loe edasi »

Kasu­ta­tud on Ardui­not, Wifi antenni ja LED’idest teh­tud riba, mille töö on üles võe­tud pil­dis­ta­des pika säri­ajaga. Tule­mu­seks on infog­raa­fi­line visuaal, mis illust­ree­rib and­me­si­de­võrk­ude tihe­dust linnaruumis.

Pro­jekti täp­sem kirjeldus.

Teema on igati huvi­tav ja sel­li­seid ideid võiks veel täp­se­malt edasi aren­dada. Näi­teks kor­ral­dada lin­na­ruumi kaar­dis­ta­mist ja luua 3D mudelid raa­dio­sig­naa­lide tuge­vu­sest eri­ne­va­tes keskkondades.

Lei­tud Arduino blogi kaudu

Mic­hael Hans­meyer on loo­nud  16 mil­joni tahuga algo­rüt­mi­li­sed sam­bad, mis esma­pil­gul võivad tun­duda digi­taal­sete 3D mude­li­tena, kuid on tege­li­kult laser­lõi­kuriga välja lõi­ga­tud ja üks­teise otsa lao­tud kar­tongi lehed. Tule­mus on igati võimas.

Täp­se­malt võib uurida pro­jekti enda lehelt.

Lei­tud Adafruiti blogi kaudu
Kasu­ta­tud michael-hansmeyer.com pilte

5000 aas­tat peale ratta leiu­ta­mist annab Theo Jan­sen uuesti jal­ga­dale või­ma­luse olla kõige effek­tiiv­se­maks ja pare­maks lii­ku­mis­vii­siks. Ta demonst­ree­rib seda läbi oma ran­da­del ringi kõn­di­vate plas­ti­kust eluvormide.

Loe edasi »

6. veebruaril 1959 esi­tas Texas Instruments’i inse­ner Jack Kilby patendi pool­juht­ma­ter­ja­li­dest skee­mile, kus kõik kom­po­nen­did on täie­li­kult integ­ree­ri­tud. Sün­di­nud oli mik­ro­s­keem, ilma mil­leta te seda pos­ti­tust het­kel ei loeks.

Samal ajal mõt­les Robert Noyce, kes oli Fairc­hild Semicon­duc­tor Corporation’i asu­taja, samas suu­nas, kuid soo­vis kasu­tada alus­ma­ter­ja­liks räni. Hil­jem Jacki ja Roberti ideed ristati ja sel­lest sai alguse kogu teh­nika­re­vo­lut­sioon ning võite ise näha, kuhu täna­seks selle tee­maga jõu­tud on.

Kilby sai oma töö eest Nobeli füü­si­kapree­mia ja hil­jem kaas-leiutas tas­ku­ar­vuti. Noyce asu­tas sel­lise väikse firma nagu Intel.

Kilby esi­ta­tud patenti võid näha siit ja vaata ka lühi­kest doku­men­taali mikroskeemidest.

Lei­tud Mot­her­board kaudu