Ehitad ise midagi huvitavat, leidsid toreda projekti või tahad lihtsalt tuttavaks saada, siis saada meile kindlasti kiri aadressile info@hobilabor.ee
Teeme väikse kokkuvõtte vanast aastast. Hobilabor on jõudsalt oma tegemistes kasvanud ning tänada tuleb loomulikult kõiki teid, kellele on meie tegemised huvi pakkunud ning kes on aktiivselt meie töötubadest osa võtnud. Uuel aastal edasi uute ja suuremate tegudega. Head vana aasta lõppu ja veel paremat uut aastat : )
Contrail on seadeldis, mis aitab märgistada rattateid ja jalgratturite liikumist linnas. Tegemist on seadmega, mis ringi sõites pritsib teele kriidi ja vee värvilist lahust jättes maha värvilise triibu läbitud teekonnast.
Vetinari ooteruumi seinal oli kell, mis näitas küll õiget aega, kuid mille sekundiseier tiksus ebaühtlaselt tekitades sedasi kella jälgijas segadust. Kella ohvri jaoks tundub aeg vahest liikuvat väga aeglaselt või siis just väga kiiresti.
Väike 3 ossilaatoriga süntesaator, mis on ehitatud joystick‘u sisse.Joystick‘u kangiga saab muudab 2 ossillaatori sagedust ning kangi otsa paigutatud LDR’iga kolmandat (LDR – valgustundlik takisti).
Open Source Ecology on käinud pika maa ja teinud tubli töö, et prototüüpida ja valmis ehitada arvestatav komplekt avatud lähtekoodiga põllutöö- ja ehitusmasinaid. Nende hulgast võib leida traktori, telliskivi ahju, tuulegeneraatori, kopa, 3d printeri, 3d skänneri, leivaküpsetusahju, tsemendi segaja jne.
Niklas Roy on taaselustanud ühe igati ägeda musitseerimisvidina kontseptsiooni. Nimelt valgustundliku pliiatsiga CRT ekraanil joonistamise ning selle abil muusika ja visuaalide tegemise.
Jalgratta hooaeg hakkab küll vaikselt läbi saama, aga üks huvitav idee sellel teema veel. Nimelt on Nicholas Hanna ehitanud Pekingi disaini nädala jaoks erilise sõiduriista, mis tänavale veega sõnumeid kirjutab. Seadeldise tööd ja sõnumeid reguleerib pardakompuuter.
Contrail on seadeldis, mis aitab märgistada rattateid ja jalgratturite liikumist linnas. Tegemist on seadmega, mis ringi sõites pritsib teele kriidi ja vee värvilist lahust jättes maha värvilise triibu läbitud teekonnast.
Meie sügisestes märgades teeoludes see ehk nii hästi enam ei tööta, aga varakult ette mõeldes võib kevadel midagi korraldada.
Roboti on valmistanud So Kanno ja Takahiro Yamaguchi “UTOPIA no OSHIRASE” näituselt. Tegemist on seina ääres ratastel sõitva robotiga, mis pendli ja värvipurgiga varustatult seinale uhkeid pindu maalib.
Karina Smigla-Bobinski on välja töötanud väga lõbusa installatsiooni, mille juuri võib otsida mikrobioloogia maailmast. Ka kunsntik ise ütleb, et tegemist on enda elu elava skulptuuriga. Objekt on ise täidetud heeliumiga ning selle läbipaistvast membraanist turritavad välja joonistamissöe pulgad. Igati lihtne ja elegantne teos.
Ben Grosser on ehitanud interaktiivse maaliva riistapuu, mille sisendiks on masinda enda tööst tekkivad helid. Süsteem võtab ise otsuseid vastu, mida ja milla maalida.
Alustan rubriigiga “Toomas ehitab”, kuhu hakkan postitama tutvustusi enda tehtud asjadest. Peamiselt saavad nendeks olema Arduino projektid, elektroonilised vidinad ja väiksed süntesaatorid.
Esimesena tahaks tutvustada projekti, millest kõik see kõik alguse sai. EKAs õppides sain valida aine füüsiline programmeerimine, kus toimusid minu esimesed kokkupuuted Arduino arendusplatvormiga. Minu lõpuprojektiks valmis joonistav robot.
Eske Rex on ehitanud ülisuure joonistusmasina. Seadeldis pole siiski ehitatud spirograafi silmas pidades, vaid 19 sajandil leiutatud harmonograafi matkides. Kuuldavasti polnud kunstnik enne masina ehitamist spirograafist kuulnudki. Tulemus on igaljuhul igati võimas.