Hobilabor

Kõi­ki­dele näpu­trum­ma­ri­tele midagi põne­vat – trum­mi­ma­sin t-särk. Tege­mist on täis­väär­tus­liku inst­ru­men­diga, mis sisal­dab ühek­sat trum­mi­komp­lekti iga­üks seitsme sämp­liga. Biite saab sisse män­gida ja loo­pida ükteise peale kihti­dena. Vägev leiu­tis igaljuhul.

Toote lehe­külge saab vaa­data ThinkGeek’ist.

Lei­tud Make’i kaudu

Teeme väikse kok­ku­võtte vanast aas­tast. Hobi­la­bor on jõud­salt oma tege­mis­tes kas­va­nud ning tänada tuleb loo­mu­li­kult kõiki teid, kellele on meie tege­mised huvi pak­ku­nud ning kes on aktiiv­selt meie töö­tu­ba­dest osa võt­nud. Uuel aas­tal edasi uute ja suu­re­mate tegu­dega. Head vana aasta lõppu ja veel pare­mat uut aastat : )

5. Krii­di­rada jalgrattale

Cont­rail on sea­del­dis, mis aitab mär­gis­tada rat­ta­teid ja jalg­rat­tu­rite lii­ku­mist lin­nas. Tege­mist on sead­mega, mis ringi sõi­tes prit­sib teele kriidi ja vee vär­vi­list lahust jät­tes maha vär­vi­lise triibu läbi­tud tee­kon­nast.

4. Veti­nari kell

Veti­nari oote­ruumi sei­nal oli kell, mis näi­tas küll õiget aega, kuid mille sekun­di­seier tik­sus eba­üht­la­selt teki­ta­des sedasi kella jäl­gi­jas sega­dust. Kella ohvri jaoks tun­dub aeg vahest lii­ku­vat väga aeg­la­selt või siis just väga kii­resti.

3. Too­mase ehi­ta­tud joys­tick süntesaator

Väike 3 ossi­laa­toriga sün­te­saa­tor, mis on ehi­ta­tud joys­tick‘u sisse. Joys­tick‘u kan­giga saab muu­dab 2 ossil­laa­tori sage­dust ning kangi otsa pai­gu­ta­tud LDR’iga kol­man­dat (LDR – val­gus­tund­lik takisti).

2. Robot män­gib koeraga

Youtube’i kasu­taja LordLal0 on tei­nud video oma koe­rast ja robo­tist, kes suu­re­pä­ra­selt koos oska­vad män­gida.

1. Glo­baalse küla konstruktor

Open Source Eco­logy on käi­nud pika maa ja tei­nud tubli töö, et pro­to­tüü­pida ja val­mis ehi­tada arves­ta­tav komp­lekt ava­tud läh­te­koo­diga põllutöö- ja ehi­tus­ma­si­naid. Nende hul­gast võib leida trak­tori, tel­lis­kivi ahju, tuu­le­ge­ne­raa­tori, kopa, 3d prin­teri, 3d skän­neri, lei­va­küp­se­tus­ahju, tse­mendi segaja jne.

6. veebruaril 1959 esi­tas Texas Instruments’i inse­ner Jack Kilby patendi pool­juht­ma­ter­ja­li­dest skee­mile, kus kõik kom­po­nen­did on täie­li­kult integ­ree­ri­tud. Sün­di­nud oli mik­ro­s­keem, ilma mil­leta te seda pos­ti­tust het­kel ei loeks.

Samal ajal mõt­les Robert Noyce, kes oli Fairc­hild Semicon­duc­tor Corporation’i asu­taja, samas suu­nas, kuid soo­vis kasu­tada alus­ma­ter­ja­liks räni. Hil­jem Jacki ja Roberti ideed ristati ja sel­lest sai alguse kogu teh­nika­re­vo­lut­sioon ning võite ise näha, kuhu täna­seks selle tee­maga jõu­tud on.

Kilby sai oma töö eest Nobeli füü­si­kapree­mia ja hil­jem kaas-leiutas tas­ku­ar­vuti. Noyce asu­tas sel­lise väikse firma nagu Intel.

Kilby esi­ta­tud patenti võid näha siit ja vaata ka lühi­kest doku­men­taali mikroskeemidest.

Lei­tud Mot­her­board kaudu