Hobilabor

See kord ehi­tame Kul­tuu­ritolmu fes­ti­vali raa­mes väi­ke­seid sün­te­saa­to­reid, mida kut­su­takse “Atari Punk Con­sole”. Sün­te­kad töö­ta­vad 556 kivi peal. Vaa­tame kui­das saab 2 ossi­laa­to­rit oma­va­hel ühen­dada ja eri­ne­vaid heli­sid gene­ree­rida ka näi­teks kasu­ta­des LED’e ja val­gussen­soreid. Endal tuleks kaasa võtta pro­jek­ti­karp, mille sisse sün­te­saa­tor panna. Sel­leks sobivad joys­tick, vhs karp, elekt­ri­ha­ru­karp, CD-torn, las­te­kla­ver, mõni vana män­gu­asi jne.

Osa­lus­tasu 10€ (maks­takse kohapeal)

Töö­tuba algab 14:00 Džunglilaval

Regist­reeru ja loe täp­se­malt edasi »

Inst­ruc­tab­les kasu­taja Nabilt on tei­nud suure inst­rukt­siooni, kui­das endale elekt­roo­ni­list käi­gu­va­he­ta­jat ehi­tada. Pro­jekt on väga põh­ja­li­kult dokumenteeritud.

Lei­tud Makezine kaudu

See kord oleme jälle ole­mas Uue Maa­ilma täna­va­fes­ti­va­lil lau­päe­val (3. sep­temb­ril) kell 13.00-18.00. Eel­re­gist­ree­ri­mine toi­mub aad­res­sil isetegemine@uusmaailm.ee.

See kord ehi­tame kodus­tele poti­tai­me­dele väi­kese sen­sori, mis mulla kuiva­des sel­lest tulu­ke­sega märku annab. Koha­peal saab meis­ter­dada ja joota elekt­roo­nilisi kom­po­nente kokku. Eel­ne­vat joot­mise koge­must ei pea olema ja töö­tuba on tasuta.

Fes­ti­va­lilt saab endale jupid koos inst­rukt­sioo­niga kaasa ka osta.

Kes tahab kohe meis­ter­dama hakata, siis saab kohe ka inst­rukt­sioo­nid alla laa­dida siit (pdf)!

Üht­lasi võite inst­rukt­sioo­nid leida vii­ma­sest Müü­ri­le­hest koos pika artik­liga meist!

Nädal möö­das ja aeg järg­miseks üle­vaa­teks. Kui alus­ta­sin tut­vus­ta­mist oma esi­me­sest suu­re­mast pro­jek­tist, siis nüüd on juttu vii­ma­sest. Väike 3 ossi­laa­toriga sün­te­saa­tor, mis on ehi­ta­tud joys­tick’u sisse. Joys­tick’u kan­giga saab muu­dab 2 ossil­laa­tori sage­dust ning kangi otsa pai­gu­ta­tud LDR’iga kol­man­dat (LDR - val­gus­tund­lik takisti).

Loe edasi »

6. veebruaril 1959 esi­tas Texas Instruments’i inse­ner Jack Kilby patendi pool­juht­ma­ter­ja­li­dest skee­mile, kus kõik kom­po­nen­did on täie­li­kult integ­ree­ri­tud. Sün­di­nud oli mik­ro­s­keem, ilma mil­leta te seda pos­ti­tust het­kel ei loeks.

Samal ajal mõt­les Robert Noyce, kes oli Fairc­hild Semicon­duc­tor Corporation’i asu­taja, samas suu­nas, kuid soo­vis kasu­tada alus­ma­ter­ja­liks räni. Hil­jem Jacki ja Roberti ideed ristati ja sel­lest sai alguse kogu teh­nika­re­vo­lut­sioon ning võite ise näha, kuhu täna­seks selle tee­maga jõu­tud on.

Kilby sai oma töö eest Nobeli füü­si­kapree­mia ja hil­jem kaas-leiutas tas­ku­ar­vuti. Noyce asu­tas sel­lise väikse firma nagu Intel.

Kilby esi­ta­tud patenti võid näha siit ja vaata ka lühi­kest doku­men­taali mikroskeemidest.

Lei­tud Mot­her­board kaudu